''Artikkel vajab toimetamist''

Mõiste '''avalikud suhted''' tuleb ingliskeelsest sõnapaarist ''public relations'', lühendina PR. Sageli kasutatakse selle kõrval termineid '''avalikkussuhted''', '''üldsussuhted''' ja '''suhtekorraldus'''.

Suhtekorraldus omab väga laia tegevushaaret ja sellepärast ei ole suudetud talle ühte ja ainuõiget [[definitsioon]]i leida. Järgnevalt on esitatud mitmeid erinevaid [[definitsioon]]e, milles on välja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned.

1948. aastal [[definitsioon|defineeris]] [[Avalike Suhete Instistuut]] (The Institute of Public Relations) suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks [[organisatsioon]]i ja [[avalikkus]]e vahel.

Lihtsustatud kujul [[defitsioon|defineeris]] [[Avalike Suhete Instituut]] 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on [[reputatsioon]], mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on [[distsipliin]], mis aitab kujundada [[reputatsioon]]i eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.

[[Mexico]]s 1978. aastal toimunud [[Ülemaailmne Suhtekorraldusühingute Assamblee|Ülemaailmsel Suhtekorraldusühingute Assambleel]] (World Assambly of Public Relations) töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise [[definitsioon]]i: suhtekorraldus on [[kunst]] ja [[sotsiaalteadus]], mille eesmärk on analüüsida [[trend]]e, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida [[organisatsioon]]i liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii [[organistatsioon]]i kui [[avalikkus]]e huve.

Rahvusvaheline [[Avalike Suhete Assosiatsioon]] [[definitsioon|defineeris]] 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu [[organisatsioon]]i suhtlemisprotsessi pidevt ja plaanipärast [[juhtimine|juhtimist]] eesmärgiga saavautada mõistmine, toetus ja kontakt [[organistatsioon]]i või [[institutsioon]]i ning teatavate [[sihtgrupp]]idega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning korrelegeeritakse sellega võimaluse piires oma tegevust nii, et etteplaneeritud ja laiahaardelise [[infovahetus]]e abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.


Suhtekorralduse peamiseks eesmärgiks on organisatsiooni eesmärkide saavutamine.


'''Suhtekorralduse funktsioonid:'''

1) [[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine;

2) [[organisatsioon]]i juhtkonna nõustamine mitmel alal ([[meediasuhted]], [[finantssuhted]], suhted töötajatega, suhted ametivõimudega);

3) [[organisatsioonisisene suhtekorraldus|organisatsioonisisese suhtekorralduse]] arendamine, teostamine ja planeerimine;

4) [[organisatsioon]]is teostavate programmide ja [[avalikkus]]ega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam [[organisatsioon]]i eesmärkidest;

5) planeerimine või kaasa aitamine [[organisatsioon]]i püüdlustele mõjutada või muuta [[avalikkus]]e hoiakuid ja seisukohti [[organisatsioon]]ile soodsas ja soovitud suunas.





== Ajalooline ülevaade ==

[[Informatsioon]]i edastamist vaadete või tegevuse mõjutamiseks võib täheldada varajastest [[tsivilisatsioon]]idest peale. Näiteks võib suhetekorralduse algelemente leida muistses [[India]]s, kus varases [[kirjasõna]]s viidati kuninga [[spioon]]idele, kelle ülesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest, kuninga kaitsmine [[avalikkus]]e ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine.

Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. saj. lõpus. [[Ameerika]] kodusõjale järgnenud aastad tähistavad [[tööstus]]e ja [[ettevõtlus]]e tormilist arengut. 1889. aastal asutas [[Georges Westinghouse]] oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna.
Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke [[Esimene maailmasõda]] ja [[Ameerika]] [[president]] [[Wilson]]i asutatud [[Avaliku Informatsiooni Komitee]] (Committee on Public Information). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida [[avalik arvamus]] sõja ja [[Wilson]]i rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimene avalike suhete organisatsiooni, [[Finantsreklaami Assotsiatsioon]]i (Financial Advertisting Association).

Pärast [[Esimene Maailmasõda|Esimest maailmasõda]] tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid [[turu-uuring]]ud, sotsiaalsed ülevaated ja [[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaalilmse avaliku [[informatsioon]]i alase [[konverents]]i [[Ameerika Inseneride Assotsiatsioon]] (American Association of Engineers). 1923. aastal ilmus [[Edward L. Bernays]]` lt esimene raamat suhtekorraldusest “Avalikku arvamust kristalliseerides” (“Crystallizing Public Opinion”) [13]. Samal aastal pidas ta esimesd loengud suhtekorraldusest [[New Yorgi Ülikool]]is. Edward L. Bernays`lt pärineb ka mõiste avalike suhete ''(public relations)''

1930- datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval [[propaganda]]l. 30-date aastate alguses asusid tööle ka esimesed [[poliitiline kampaania|poliitilise kampaania]] spetsialistid. 1933. aastal asutasid [[Clem Whitaker]] ja [[Leone Baxter]] [[San Francisco]]s esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. [[Teise maailmasõja]]-aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile [[reklaam]]i, mida kirjeldati väljenditega “avalike suhete reklaam'' (public relations advertising), “ühiskondliku teenindamise reklaam'' (public service advertising) või “institutsioonidele tehtav reklaam'' (institutional advertising). 1942. aastal asutati [[Sõjareklaami Nõukogu]] (War Advertising Council), mis töötas koos tööstuse ja [[valitsus]]ega. Selle nõukogu eesmärk oli [[reklaam]]ist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid [[resurss]]e, ostma sõjavõlakirju ja teenima [[relvajõud]]udes.

Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] suundus [[sõjatööstus]]ele orienteeritud [[majandus]] teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsus tõusis ning kerkisid esile uued [[kommunikatsioonivahendid]]. Kirjutati suhtekorralduse teemalisi [[raamat]]uid ja artikleid.  Loodi [[Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon]] (International Public Relations Association). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldus alane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja “Public Relation Journal”, millest sai kaks aastat hiljem, 4. augustil 1947. aastal, loodud [[Ameerika Avalike Suhete Ühing]]u (The Public Relations Society of America/PRSA) kuukiri.

Alates 1960-datest aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tähtsuse ja keerukuse poolest. Suhtekorraldusest on saanud üks olulisemaid tegureid [[organisatsioon]]i ja [[riik|riigi]] arengul.

[[Eesti]]sse jõudis aktiivsem suhtekorraldus 90-ndate aastate alguses koos [[turumajandus]]ega, kui firmades alustasid tööd suhtekorraldajad. Suhtekorralduse kui [[majandusharu]] tekkimise algust tähistab aga 1994. aasta, kui avalikult turule tuli esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma. 1996. asutati [[Eesti Suhtekorraldajate Liit]], mis koondab ainsa [[organisatsioon]]ina [[Eesti]]s suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Samal aastal hakati [[Tartu Ülikool]]is õpetama suhtekorralduse eriala. 1996. alustati  [[Tartu Ülikool]]is ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal.
